"Ballet Rehersale" Edgar Degas

Mina valisin analüüsimiseks impressionist Edgar Degas maali "Ballet Rehersale".  Degas on tuntud kui baleriinide maalija. Tal on väga palju töid, millel on kujutatud baleriine proovides, esinemistel või lava taga. "Ballet rehersale" on õlimaal, mis valmis aastal 1873. Hetkel asub teos Fogg kunstimuusemis Cambridges. Pildil valitseb rahu ja kergus, tegemist oleks kui fotoga. Tekitab tunde nagu oleksin ise proovis kohal. Kõik on muretu ja kaunis. Mulle meeldib väga impressionistide valguse kujutamine. Isegi kui tegemist on siseinterjööriga, annab suurtest akendest tulev valgus ning selle kujutamine teosele nii palju juurde, sellepärast soovisingi analüüsida ühte Degas maali.

Teosel on suurepäraselt kujutatud suurtest akendest tulevat valgust. Kuigi seinad on maalil veidi sünges toonis siis tänu valguse kujutamisele domineerivad tööl heledad toonid. Värvidega on toodud esile mitmeid detaile nagu baleriinide vööd ja kaelaehted, majakatused jne. Üleni valges baleriinid annavad minu arust edasi puhtust ja ilu. Põrandal tulevad esile varjud ja heledamad kohad, mis toovad hästi esile valguse kujutamist. Mulle jääb mulje nagu tegu oleks juba õhtupoolikuga, kuna valgus ei ole eriti hele. Teose vormid on mahulised baleriinid on kõik üksteistest eristatavad ning ei sulandu kokku. Teos on ruumiline, saal jätab väga avara mulje. Jooned alluvad enamvähem realistlikule kujutamisele, samas kui vaadata tantsijate nägusi lähemalt siis puuduvad detailid ja täpne kujutamine. Korrapäraseid jooni on näha aknaraamidel. Teosel ei esine reeglipärasust, kõik baleriinid on omas tegevuses. Minu arvates ei saa öelda, et pilt oleks tasakaalus, kuna ees on suur tühi ala ning ka tagumine nurk on tühi. Jääb mulje nagu maali tekstuur oleks pigem kare ilmselt hoogsa maalimise tõttu. Kareda pinna tõttu ei ole maal läikiv, vaid pigem matt. Maali esiplaanile jääb viiulit mängiv mees ja ühesugust harjutust tegevad baleriinid, samas märkan kohe ka tagumisi baleriine ning nende tegevust, kuigi nad asetsevad maali tagaosas. Tagaplaanile jäävad suured aknad ja kõik mis paistab akendest. Raske on leida teosest midagi, mis tuleks tugevalt esile, kogu teos on oluline. Kõigil on teosel oma osa. See mis paistab aknast loob meeleolu ning kõik poosid ja tegevused loovad hea arusaama teosel toimuvast. Kõik kujutatud inimesed jäävad pigem pildi vasakule poolele, mis mõjub seetõttu raskemana. Rütmi loovad kõikidel tantsijatel seljas olevad valged kleidid ning see omakorda tõstab esile tumedas riietuses oleva viiulimängija. Kujutaud on suhteliselt raskeid poose, kuid samas on need loomulikud ja tundub nagu kõik läheksid kohe oma tegevusega edasi. See tekitab tunde nagu tegemist oleks fotoga. Eespool olevad baleriinid sirutavad kõik paremat jalga, mis tekitab liikumisse osalise rütmi. 

Maalil on kujutatud baleriine proovis, kuna kõigil on seljas suured seelikud, jääb mulje nagu oleks kujutatud esinemise eelset proovi. Mees mängib baleriinidele tantsu saateks viiulit. Mõned tantsivad kava, teised soojendavad ja tagumised kaks tantsijat korrastavad ilmselt kostüümi. Kõik on justkui omades mõtetes ning valmis eesseisvaks esinemiseks. Taga pool olev jalga painutav naine vaataks kui unistades aknast välja ning tema kõrval olev naine vaatab maha ning on täiesti oma mõttesse vajunud. Emotsioonid on pigem tõsised ja keskendunud. Kujutatud on lihtsalt igapäevast ilu, baleriinid on alati väga graatsilised ja neid on ilus vaadata. Puudub täpsus ja detailsus, arvan, et oluline on emotsioon ja mulje, mida maal edasi annab. Teos loob positiivse ja rahuliku meeleolu, puuduvad tumedad ja sünged varjud. 

Degas on tuntud baleriinide maalijana ning ta armastas kujutatada nende keerukaid poose ja õhulisi ning õrnu kostüüme. Ta käis tihti tantsijate proove ning esinemisi vaatamas, tehes visandeid, kuid lõpetades maalimise oma ateljees. 1864 kohtus ta teiste impressionistidega, kes mõjutasid oluliselt tema loomingut. Ise ta ennast impressionistiks ei pidanud. Talle meeldis maalida siseruumides kujutades aknast tulevat valgust, lavavalgust või öist valgust. 1873. aastal oli ta just tagasi tulnud New Yorkist. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine ja võidusõiduhobuseid. Need teemad meeldisid inimestele ja aitasid tal rohkem maale müüa. Kuigi Degas'l ei olnud ametlikult ühtki õpilast, mõjutas ta siiski paljusid kunstnikke, sealhulgas Jean-Louis Foraini, Mary Cassatti ja Walter Sickertit. Tema kõige suurem austaja võis olla Henri de Toulouse-Lautrec.

Kasutatud materjalid:
Impressionism. Maalikunst. Loetud: https://kunstiabi.weebly.com/edgar-degas1.html
Kuulsad maalikunstnikud. Ometi. Loetud: http://www.ometi.ee/kuulsad-kunstnikud.html
Edgar Degas. Vikipeedia. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas

Juugendstiil. Eesti Draamateater

Mina valisin oma juugendarhitektuuri näiteks Eesti Draamateatri. Hoone autoriteks noored Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr. Maja valmis 1910. aastal ning asub aadressid Pärnu maantee 5. 

Juugendstiilis on olulisel kohal ornamentika. Ka draamateatri esifassaadil on näha looduslähedaste motiividega ornamentikat. Hoone on ehitatud nii öelda seest välja, ehk hoone väline osa järgib siseruumide paigutust, seda saame näha maja kõigil fassaadildel, mis on liigendatud ning ebakorrapärased. Esifassaadil on kõrged piklikud ja kitsad aknad. Veel saab näiteks tuua trepikojaendide kohal olevad kuplid. Ehitusmasside jaotus on erinev kõikidel fassaadidel. Kasutatud on mitmeid ehitusmaterjale, näiteks tuleb esile peakivi. Hoone fassaadidel tuleb esile ka plastilisus.

Allikad: http://draamateater.ee/eesti-draamateatri-maja-100, loetud: 18.09.2017

Kadrioru kunstimuuseum

Külastasin 6.juunile Kadrioru kunstimuuseumit, mis asub Kadrioru lossis. Barokkstiilis Kadrioru loss on ehitatud 1718.aastal ning hoone arhitektiks on Nicola Michetti. Micetti oli Itaalia arhitekt, põhiliselt kuulsid tema looming hulka hilisbaroki stiilis hooned Roomas ja Peterburis. Baroki tunnused tulevad esile ka Kadrioru lossi väliskülgedel. Esineb tugev sümmeetrilisus ning lisaks sellele võime näha ka üldist lopsakust ning kuhjaga kaunistusi. Rõhku on pandud detailidele. Juba lossi sisse astudes on kõik väga uhke, ka lossi peasaalis tulevad esile baroki tunnused. Seinadel ja lagedes on tohutult kaunistusi seal hulgas stukk-kaunistused ja laemaalid ning seintel on korintose stiilis uhked pilastrid. 

Muuseum on keskendunud väliskunstile. Näituselt võib leida põhiliselt Lääne-Euroopa ja Vene kunsti. Olulisel kohal on ka Itaalia kunsti näited. Muusum on kui käik läbi ajaloo alates 16.sajandist kuni 20.sajandini. Väga huvitav oli vaadata piltide emotsiooni ning mõtte muutust läbi aja. Esines nii portreesi kui maastikumaale. Eriti tulevad esile madalmaade maastikumaalid, kus on kujutatud inimesi tegemas oma tava tegevusi samas on suurt rõhku pandud neid ümbritsevale loodusele. Näitus oli väga huvitav ning mitmekesine. Igas ruumis leidus midagi erilist. Näituse eesmärgiks on maailma kunstipärandi tutvustamine. 

Kadrioru lossi peasaal

Maal, mis mulle enim huvi pakkus oli Philips Wouwermani maal "Hobuste jootmine". Wouwerman oli Hollandi 17.sajandi maastikumaali olulisemaid esindajaid ning Hollandi kuldajastu kuulsaim hobustemaalija. Teos kuulub kuntniku tippajastu alla, vaid 5 aastat enne seda valmis kunstniku loomingu tippteos. Tegemist on tundliku ja minu arvates suhteliselt sünge maaliga. Kujutatud on inimeste igapäeva tegevusi hobustel. Inimesed on tulnud jõe äärde oma hobuseid jootma. Pildi taga osas on näha sõjast räsitud majakest. Samas ei saa inimesed lasta ennast sellel häirida ning jätkavad oma igapäeva tegevusi. Pildil ei esine rõõmu, kõik on hall ja räsitud, samas on kõik kuidagi rahulik. Usun, et teosega ongi tahetud näidata seda, et ükskõik milline aeg on elus ja maailmas sinu ümber, miski ei jää katki ning igapäeva elu tuleb edasi elada. Teos on loodud õlimaali tehnikas. Minule jäi silma värvide vastanduvus. Kogu pilt on sünge alumises osas on kasutatud tumedaid värve ja varje, mis paneb mind tundma nende inimeste elu raskust ning väsimust, samas taevas on helesinine nagu lootuskiir kuskilt. Pildi fookusesse jääb siiski räsitud maja, mis näitab kuidas on elu olnud ajaloos. 

"Hobuste jootmine" Philips Wouwerman

Värvide dirigendid

Külastasin 5.märtsil koos Hedviguga Kumu Kunstimuuseumis näitust "Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis". Näitus uurib, kuidas on muusika ja helid mõjutanud Eesti kunsti. Näitus pakkus mulle kohe huvi kui sellest kunstiajaloo tunnis rääkisime kuna muusika on ka mind elus palju mõjutanud ja Eesti kunstnikute teosed võlunud. Näituselt võib leida mitmete kuulsate Eesti kunstnike nagu näiteks Konrad Mäe, Nikolai Triigi, Eduard Wiiralti ja paljude teiste värvikaid teoseid. Konrad Mägi peetakse tihti Eesti kunstiajaloo väljapaistvamaks ja olulisimaks maalikunstnikuks. Ta sündi 1878. aastal Lõuna-Eesti ning läks hiljem kooli Peterburis, kus õppis tehnilist joonestamist. Eestis alustas ta töö 1913. aastal ning asutas siin ka kunstikooli "Pallas". Tema loomingus annavad tooni ennekõike maastikud. Nikolai Triik oli Eesti maalikunstnik ja graafik, kes kuulub samuti 20.sajandi alguse olulisemate kuntsnike hulka. Aastal 1901 astus ta Peterburi kunstitööstuskooli, hiljem jätkas õpinguid Tallinas Ants Laikmaa atejleekoolis. Alates 1920ndatest aastatest tegutses Triik peamiselt õppejõuna kuntikoolis "Pallas". Eduard Wiiralt oli Eesti graafik, kes sündis aastal 1898. Noor ja paljutõotav kuntnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Õppis Tallinna kunsttööstuskoolis ja Pallas kunstikoolis.

Väga huvitav oli lugeda ja näha kui palju erinevaid seoseid on võimalik leida 19. ja 20. sajandi kunsti ning tolleaegse muusika vahel. Kogu näituse jooksul lastakse erinevat selle ajastu muusikat nii sümfooniaid kui ka regilaule, mis viivad külastaja tagasi 20.sajandi algusesse. Näitus on jaotatud erinevatesse ruumidesse, kus on mängitud nii valguse kui ka värvidega. Näiteks ruumis, mille nimi oli vaikus ja looduse hääled, olid pildid tagasihoidlikul tumedal taustal ning valgus oli nõrk. Samas ruumis, kus oli maale džässiajastust, olid pildi erksal punasel tausalt ning valgus oli ere. Nii sai kogeda igas ruumis erinevaid emotsioone ja piltidel tulid esile olulised aspektid. See andis näitusele palju juurde ning pani mind hiljem veel pikemalt mõtlema just piltide sisule ning sellele mida kunstnik on soovinud edasi anda. Arvan, et näituse eesmärk oli näidata, et kunsti ei mõjuta pelgalt inimeste eluolu, looduse muutlikkus või majandus. Eesti kunstile on ajaloos andnud suurt mõju ka muusika ning selle muutumine. 

"Metsamaastik. Sügisene mets" Julius Klever

Üks maal, mis mulle kõige rohkem silma jäi oli Julius Kleveri metsamaastiku maal. Julius Klever oli Eestist pärit baltisaksa maalikuntsnik. Tema lemmikteemaks oli päikesetõusu ja -loojanguga loodusmotiivid ning maastikud. Enamus tema maalidest kujutab Eesti maastikke. Kahjuks pole teada, millal on just see konkreetne maal valminud. Teos on väga rahuliku ja vaikse meeleoluga. Esimesena silmasin mustas kleidis naist metsateel, kes nagu põgeneks oma igapäevase elu eest ühel rahulikul sügispäeval. Pilt on maalitud hilisesest sügisest, loodus paistab sünge, kuid samas rahulik. Meenub selline hetk, kus olen ise mõnel sügisesel õhtul läinud metsa jalutama. Ilm on rahulik ning kuulda on vaid lehtede sahinat ja linnulaulu. Kõige rohkem köidabki mind selle kunstiteose juures see vaikus ja rahu, mida pilt peegeldab. Puudel pole enam ühtegi lehte ning pilt kujutab kui täielikku vaikust ja rahu enne külma ja karmi talve. Kus pildil olev naine üritab eemalduda oma igapäevasest elust ning lasta mõtetel lennata, suundudes lõpmatusse männimetsa sammastike sügavusse. Kunstiteos on loodud õlimaali tehnikas. Teosel on kasutatud pigem tumedaid toone, vaid taevas on heledam ja hallikas. Puud varjavad rada valguse eest ning muudavad selle süngeks ja tumedamaks. Värvidena esineb ka oranžikat, mida on näha mahalangenud lehtedel. Näitusel oli kindlasti oluline ka teose asukoht. Maal asus vaikuse ja looduse häälte ruumis. Taust oli seal tumedam ning valgus hämar, see sobis hästi kokku pildi õhtuse, rahuliku ja veidi sünge meeleoluga. Seda konkreetset maali võib vaadata erinevate nurkade alt ning kindlasti on seeläbi võimalik näha mitmeid erinevaid detaile.

Kasutatud materjalid:

http://kunilaart.ee/artist/konrad-magi-2/

http://kunilaart.ee/artist/nikolai-triik-2/

https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt

https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Sergius_von_Klever