Mina valisin analüüsimiseks impressionist Edgar Degas maali "Ballet Rehersale". Degas on tuntud kui baleriinide maalija. Tal on väga palju töid, millel on kujutatud baleriine proovides, esinemistel või lava taga. "Ballet rehersale" on õlimaal, mis valmis aastal 1873. Hetkel asub teos Fogg kunstimuusemis Cambridges. Pildil valitseb rahu ja kergus, tegemist oleks kui fotoga. Tekitab tunde nagu oleksin ise proovis kohal. Kõik on muretu ja kaunis. Mulle meeldib väga impressionistide valguse kujutamine. Isegi kui tegemist on siseinterjööriga, annab suurtest akendest tulev valgus ning selle kujutamine teosele nii palju juurde, sellepärast soovisingi analüüsida ühte Degas maali.
Teosel on suurepäraselt kujutatud suurtest akendest tulevat valgust. Kuigi seinad on maalil veidi sünges toonis siis tänu valguse kujutamisele domineerivad tööl heledad toonid. Värvidega on toodud esile mitmeid detaile nagu baleriinide vööd ja kaelaehted, majakatused jne. Üleni valges baleriinid annavad minu arust edasi puhtust ja ilu. Põrandal tulevad esile varjud ja heledamad kohad, mis toovad hästi esile valguse kujutamist. Mulle jääb mulje nagu tegu oleks juba õhtupoolikuga, kuna valgus ei ole eriti hele. Teose vormid on mahulised baleriinid on kõik üksteistest eristatavad ning ei sulandu kokku. Teos on ruumiline, saal jätab väga avara mulje. Jooned alluvad enamvähem realistlikule kujutamisele, samas kui vaadata tantsijate nägusi lähemalt siis puuduvad detailid ja täpne kujutamine. Korrapäraseid jooni on näha aknaraamidel. Teosel ei esine reeglipärasust, kõik baleriinid on omas tegevuses. Minu arvates ei saa öelda, et pilt oleks tasakaalus, kuna ees on suur tühi ala ning ka tagumine nurk on tühi. Jääb mulje nagu maali tekstuur oleks pigem kare ilmselt hoogsa maalimise tõttu. Kareda pinna tõttu ei ole maal läikiv, vaid pigem matt. Maali esiplaanile jääb viiulit mängiv mees ja ühesugust harjutust tegevad baleriinid, samas märkan kohe ka tagumisi baleriine ning nende tegevust, kuigi nad asetsevad maali tagaosas. Tagaplaanile jäävad suured aknad ja kõik mis paistab akendest. Raske on leida teosest midagi, mis tuleks tugevalt esile, kogu teos on oluline. Kõigil on teosel oma osa. See mis paistab aknast loob meeleolu ning kõik poosid ja tegevused loovad hea arusaama teosel toimuvast. Kõik kujutatud inimesed jäävad pigem pildi vasakule poolele, mis mõjub seetõttu raskemana. Rütmi loovad kõikidel tantsijatel seljas olevad valged kleidid ning see omakorda tõstab esile tumedas riietuses oleva viiulimängija. Kujutaud on suhteliselt raskeid poose, kuid samas on need loomulikud ja tundub nagu kõik läheksid kohe oma tegevusega edasi. See tekitab tunde nagu tegemist oleks fotoga. Eespool olevad baleriinid sirutavad kõik paremat jalga, mis tekitab liikumisse osalise rütmi.
Maalil on kujutatud baleriine proovis, kuna kõigil on seljas suured seelikud, jääb mulje nagu oleks kujutatud esinemise eelset proovi. Mees mängib baleriinidele tantsu saateks viiulit. Mõned tantsivad kava, teised soojendavad ja tagumised kaks tantsijat korrastavad ilmselt kostüümi. Kõik on justkui omades mõtetes ning valmis eesseisvaks esinemiseks. Taga pool olev jalga painutav naine vaataks kui unistades aknast välja ning tema kõrval olev naine vaatab maha ning on täiesti oma mõttesse vajunud. Emotsioonid on pigem tõsised ja keskendunud. Kujutatud on lihtsalt igapäevast ilu, baleriinid on alati väga graatsilised ja neid on ilus vaadata. Puudub täpsus ja detailsus, arvan, et oluline on emotsioon ja mulje, mida maal edasi annab. Teos loob positiivse ja rahuliku meeleolu, puuduvad tumedad ja sünged varjud.
Degas on tuntud baleriinide maalijana ning ta armastas kujutatada nende keerukaid poose ja õhulisi ning õrnu kostüüme. Ta käis tihti tantsijate proove ning esinemisi vaatamas, tehes visandeid, kuid lõpetades maalimise oma ateljees. 1864 kohtus ta teiste impressionistidega, kes mõjutasid oluliselt tema loomingut. Ise ta ennast impressionistiks ei pidanud. Talle meeldis maalida siseruumides kujutades aknast tulevat valgust, lavavalgust või öist valgust. 1873. aastal oli ta just tagasi tulnud New Yorkist. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine ja võidusõiduhobuseid. Need teemad meeldisid inimestele ja aitasid tal rohkem maale müüa. Kuigi Degas'l ei olnud ametlikult ühtki õpilast, mõjutas ta siiski paljusid kunstnikke, sealhulgas Jean-Louis Foraini, Mary Cassatti ja Walter Sickertit. Tema kõige suurem austaja võis olla Henri de Toulouse-Lautrec.
Kasutatud materjalid:
Impressionism. Maalikunst. Loetud: https://kunstiabi.weebly.com/edgar-degas1.html
Kuulsad maalikunstnikud. Ometi. Loetud: http://www.ometi.ee/kuulsad-kunstnikud.html
Edgar Degas. Vikipeedia. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar